Varajane ja puhas ökosort ühtlase saagi moodustumisega: tärkamisest koristuseni kulub 45-50 päeva. Moodustab ilusad juurviljad kaaluga 120-250 g, hoides aia ilme minimalistliku ja korrapärasena. Koor on sile, õhuke ja läikiv. Viljaliha on mahlane, magus, maitsev ning rikas vitamiinide ja mineraalide poolest. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult ja hapendatult. Need on madala kalorsusega ja võivad asendada kartulit. Ei kaota säilitamisel oma looduslikke kasulikke omadusi. Sordi saagikus: 3,5-4 kg/m2.
Naeris on maitsev ja tervislik hautatult või küpsetatult, seda kasutatakse pirukatäidisena ning toorelt riivituna lisatakse puhastesse suvesalatitesse.
* Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- ja liivsavimuldadel. Eelviljadena soovitatakse: kurki, tomateid, kaunvilju. Halvad eelviljad on ristõielised taimed.
Maa valmistatakse ette sügisel. Sügavkünni alla viiakse komposti (3-4 kg/m2), superfosfaati (30 g/m2), kaaliumsulfaati (15-20 g/m2); kevadel lisatakse ammooniumnitraati (8-10 g/m2). Värsket sõnnikut ei ole soovitatav lisada, et säilitada mulla puhtus. Seemned külvatakse aprilli lõpus (kuu enne külvi kaetakse muld kilega) ridadesse reavahega 15-20 cm, sügavusele 1,5-2 cm. Pärast tärkamist harvendatakse taimed 10-15 cm vahedega.
Talviseks säilitamiseks külvatakse seemned juuli keskel.
Hooldus seisneb mulla kobestamises, rohimises, kastmises, harvendamises ning ökoloogilises kahjurite ja haiguste tõrjes.
Koristamine ja säilitamine.
Suvise valmimisajaga naerist koristatakse valikuliselt. Talviseks säilitamiseks koristatakse see korraga enne öökülmi.
Säilitatakse kastides, kihiti liivaga, temperatuuril 0+1°C.

